Mereseikluste büroo BARCA

Piiriveekogud on Narva jõgi, Narva veehoidla, Peipsi-, Pihkva- ja Lämmijärv.

Enne piiriveekogule minekut:

• veendu, et oled teadlik riigipiiri (ajutise kontrolljoone) kulgemisest 

Ujuvvahendid võivad läheneda riigipiirile Peipsi järvel kuni 200 meetri ning Narva veehoidlal, Lämmijärvel ja Pihkva järvel kuni 50 meetri kaugusele. Kalapüük ja jääl viibimine on lubatud Narva jõel kuni 20 meetri, Narva veehoidlal, Lämmijärvel ja Pihkva järvel kuni 50 meetri ning Narva lahel ja Peipsi järvel kuni 200 meetri kaugusel riigipiirist.

Inimesed ei pane sageli kalapüügihasardis ümbritsevat keskkonda tähele ning  transpordivahenditega mööda jääd liikudes sõidavad läbi piiritähiste vahelt. Sellega rikuvad nad piirirežiimi ja ületavad ebaseaduslikult riigipiiri. Jääle kalastama minnes jälgige ajutise kontrolljoone märgistust. Riigipiir veekogudel on mõtteline joon, mis on tähistatud poide või muude tähistega. Püsiva jääkatte tekkimisel tähistatakse igal talveperioodil kalapüügiks ja jääl viibimiseks keelatud ala Peipsi järvel kuni 200m ja Lämmijärvel ning Pihkva järvel kuni 50m enne välispiiri ehk ajutist kontrolljoont

Keelatud ala  tähistamiseks kasutatakse kollase põhjaga hoiatussilte, millele on eesti, vene ja inglise keeles kirjutatud "SEIS! EESTI PIIR". Hoiatussiltide vahele paigaldatakse latte või oksi, millele on kinnitatud kollane lint.

• tee endale selgeks piiriveekogul kehtivad eeskirjad
  

Ujumine Narva jões ja Narva veehoidlas on lubatud ainult selleks ettenähtud kohtades, päevasel ajal ning kaldast tohib eemalduda kuni vastava märgistuseni. Öisel ajal (pool tundi pärast päikese loojumist, kuni pool tundi enne päikese tõusu) Narva jõel ja Narva veehoidlal viibimine on keelatud.
On keelatud viibida Narva jõe kuivsängis alates veehoidla tammist kuni raudteesillani. Narva jões ja Narva veehoidlas asuvatele saartele minek ja seal viibimine on lubatud ainult kooskõlastatult Ida Prefektuuriga.

• veematkade, võistluste, õppuste ja muude ürituste korraldamine piiriveekogudel

Kõik isikud, asutused ja organisatsioonid peavad nende poolt piiriveekogudel ning sise- ja territoriaalmerel korraldatavad õppused, võistlused, allveetegevuse, lõhkamistööd, jääteede rajamised ning muu piirirahu häiriva tegevuse (välja arvatud teaduslikud mereuuringud majandusvööndis) kooskõlastama Politsei- ja Piirivalveametiga, esitades kirjaliku taotluse hiljemalt kümme tööpäeva enne taotletava tegevuse toimumist.

• veendu, et ujuvvahendi varustus vastab nõuetele
  

Kõik piiriveekogudel kasutatavad või nende veekogude kaldal hoitavad ujuvvahendid peavad olema registreeritud vastavas registris ja kandma registreerimisnumbrit.

• veendu ujuvvahendi ja navigatsiooniseadme heas tehnilises seisundis
   
  
• registreeri piiriveekogule minek ja sealt tagasitulek lähimas kordonis
   
  
• jälgi ilmateadet
   
  
• pane selga päästevest
  

Merele või piiriveekogule minnes tuleb alati selga panna päästevest. Päästevestil ja ujuvvestil on suur vahe. Ujuvvest ei ole päästevest, vaid see on mõeldud lühiajaliseks vees viibimiseks eeldusel, et inimene saab pärast vette kukkumist kiiresti veesõidukile või kaldale minna. Ujuvvestiga ei ole võimalik vees pikaajaliselt viibida.
Õige päästevest on kraega ning õnnetuse korral aitab selline vest hädasolijat vee peal hoida. Juhul, kui hädasolija on saanud vette kukkudes vigastusi, aitab päästevest inimese õiget pidi keerata - nii, et inimese pea jääb veest välja. 
Veeteede ameti soovituse kohaselt on meie ilmastikuoludes sobivaks päästevesti sümboliks 150 ehk päästevest 150 N, kandevõimega 15 kg. See on mõeldud ka inimesele, kes ei oska ujuda. Teadvuse kaotanud inimest hoiab see vee peal ka siis, kui seljas on rasked ja vett täis riided. Enamik selle kategooria veste täitub gaasiga automaatselt.

• võta kaasa sidevahend
   
  
• teavita veeleminekust omastele
   
  
• võta kaasa dokumendid:
  • isikut tõendav dokument;
  • ujuvvahendi  ja selle juhtimisõigust tõendavad dokumendid;
  • kalastama minnes püügiõigust kinnitavad dokumendid;
  • transpordivahendi registreerimist ja juhtimisõigust tõendavad dokumendid.

Piiriveekogult lahkudes lukusta ujuvvahend!

Piirivalvel on õigus kehtestada piiriveekogudel jäälemineku keeld. Infot jääolude kohta saab lähimast kordonist. 
Jäälemineku keelu eesmärk on säästa elusid. Statistika näitab, et pärast seda, kui piirivalvele anti õigus järvelemineku keeld kehtestada, on oluliselt vähenenud õnnetuste arv piiriveekogudel.